Lugemiseks

Meedias

Emaks ei sünnita, emaks kasvatakse

Sageli arvame, et emadus on midagi loomulikku. Et kusagil naise sees on olemas valmis teadmine, oskus ja lõputu kannatlikkus, mis lihtsalt ootab õiget hetke, et esile tulla. Hetke, mil uus ilmakodanik tema kätele asetatakse ja ta justkui iseenesest teab, mida teha ja kuidas olla. Et ema hool on iseenesestmõistetav ja ammendamatu.

Lapsevanemast sai eduühiskonnas projektijuht. Kuhu kadus rõõm?

Eestis räägitakse üha enam laste ja noorte vaimsest tervisest. Oluliselt harvem küsime aga seda, kuidas läheb nende laste vanematel? Kui vanem on pideva surve all ja kurnatud, ei saa ka lapsel päriselt hästi minna, sest lapse heaolu algab vanemast. Seega on vaja rääkida ka vanemlusega seotud pingetest. Peame ausalt küsima, millise tähenduse oleme ühiskonnas lapsevanemaks olemisele andnud – kas see toetab peresid või teeb nende elu raskemaks?

Lastega Perede mured ja rõõmud

Helena Lotman: “on oluline, et lapsevanemad ei jääks üksi, kui nad seisavad esmakordselt silmitsi küsimustega, mille olemasolust neil ei olnud aimugi”. Seekordses episoodis arutlevad vanemluse murede ja rõõmude üle kolme lapse vanemad Helena ja Eno-Martin Lotman ning spetsialist Mariann Märtsin.

Magistritöö: kärgperede emasid vaevab ühiskonna hukkamõist

Üha rohkem leidub peresid, kus kokku on saanud mees ja naine, kel on lapsi ka eelnevatest suhetest. Tallinna Ülikoolis kaitstud magistritööst selgus, et kärgpere emade vaimset heaolu vähendab lisaks uue peremudeliga harjumisele ka ühiskonna hukkamõist.

Raamatud ja artiklid

Märtsin, M. (2019). Identity development in the life-course: A semiotic cultural approach to transitions in early adulthood. Cham: Palgrave Macmillan.

Hviid, P. & Märtsin, M. (Eds.) (2019). Culture in education and education in cultures: Tensioned dialogues and creative constructions: Cham: Springer.

Märtsin, M., Wagoner, B., Aveling, E.-L., Kadianaki, I. & Whittaker, L. (Eds.) (2011). Dialogicality in focus: challenges to theory, method and application. New York: Nova Science Publishers.

Teemakohased artiklid rahvusvahelistes ajakirjades

Campbell, N., Märtsin, M., & Rodwell, D. (2022). Reading men’s experiences of balancing work and family life through the lens of semiotic cultural approach to life-course transitions. Culture & Psychology.

Murray, J.R., Shakespeare-Finch, J., Knox, M, & Märtsin, M. (2019). The lived experience of a mother of a young adult with intellectual disability: My daughter as my enlightenment. Scandinavian Journal of Disability Research, 21, 49-57.

Märtsin, M. (2018). Becoming an employed mother. Conceptualising adult identity development through semiotic cultural lens. Women’s Studies International Forum, 68, 11-18.

Märtsin, M. (2017). Beyond verbal narratives. Using timeline images in the semiotic cultural study of meaning making. Integrative Psychological and Behavioral Science, 52, 116-128.

Teemakohased peatükid raamatutes

Märtsin, M., Nahkur, O., Abuladze, L. (2023). Vaimne tervis ja heaolu ning rahulolu peresuhetega Eesti peredes. Eesti inimarengu aruanne 2022/2023. SA Eesti Koostöö Kogu.

Märtsin, M. & Samuel, S. (2023). Moving toward home away from home: A cultural psychology perspective on home and migration. In P. Boccagni (Ed)., Handbook of Home and Migration. Cheltenham: Edward Elgar Publishing.

Märtsin, M. (2020). On the possibility of becoming otherwise. In B. Wagoner, I. Bresco, & S. Zadeh (Eds.) Memory in the wild (pp. 77−90). Charlotte, N.C: Information Age Publishing.

Märtsin, M. (2014). Introduction. Self-regulation by signs: a social semiotic approach to identity. In S. Salvatore, A. Gennaro & J. Valsiner (Eds.), Multicentric identities in the globalizing world (pp. ix-xx). Charlotte, NC: Information Age Publishing.

Märtsin, M. (2012). A dismantled jigsaw: making sense of the complex intertwinement of theory, phenomena and methods. In E. Abbey & S. Surgan (Eds.), Emerging methods in psychology (pp. 101-119). New Brunswick, NJ: Transaction Publishers.

Märtsin, M. & Mahmoud, H. (2012). Never at home? Migrants between societies. In J. Valsiner (Ed.), The Oxford handbook of culture and psychology (pp. 730-745). Oxford: Oxford University Press.